Uudised ja teated

« Tagasi

Südame magus elu

 
Juba 24 aastat on väga paljud inimesed Eestis just aprilli südamenädalal ja eelmisest aastast südamekuul pannud aluse oma südame magusamale elule. Nende aastate jooksul on jagatud igakülgseid teadmisi südamehaiguste riskitegurite kohta, antud võimalus kontrollida südame seisukorda, kaasa lüüa südamesõbralikel liikumispäevadel, on läbi viidud palju muid kogu rahva südametervist parandavaid tegevusi. Sel aastal on luubi all südame ja suhkru seosed. 
 
On teada, et peamised südame-veresoonkonnahaigusi soodustavad riskid on vähene liikumine, suitsetamine, alkoholi liigtarvitamine, ülekaal, vähene puu- ja köögiviljade söömine ning liigne soolatarbimine. Suhkur kui meie igapäevaelu lahutamatu osa mõjutab südame tööd ja kogu organismi, seepärast tuleks leida sobiv tasakaal, et süda rõõmustaks ning elu oleks pikk ja magus.
 
Lisatud suhkrute liigtarbimine on terviserisk
Looduslikke suhkruid saame puu- ja köögiviljadest, piima- ja teraviljatoodetest. Suhkrud, mida tuleks tarvitada võimalikult vähe, on toitudesse valmistamisel lisatavad suhkrud: sahharoos, fruktoos, glükoos ning tärklisest töödeldud glükoosi- ja fruktoosisiirup.
 
Lisataval suhkrul ei ole leitud lisaks kaloritele muud toiteväärtust. Need võiksid anda vähem kui 10% päevasest soovituslikust energiast, kaugem eesmärk on viia nende osakaal isegi alla 5%.
 
Teiste südant kahjustavate aspektide kõrval (ülekaalulisus, hüpertensioon, metaboolne sündroom, 2. tüüpi diabeet), on lisatud suhkrute liigtarbimine tänaseks muutunud üheks arvestatavaks terviseriskiks. Oleme jõudnud olukorda, kus vahel juba teismeeas ütleb kõhunääre liigse suhkrutarbimise tõttu üles või ei jõua piisavalt insuliini toota. 
 
Arstikabinetis kõrgenenud vererõhule või kolesteroolitasemele lahendust otsiv 40-50-aastane patsient ei tea reeglina, et aastakümneid mõnusat enesetunnet pakkunud la dolce vita (magus elu) ongi tänaste tervisehädade põhjus. Liigne saadud energia suhkrutest, rasvadest või valkudest ja vähene liikumine koos viivad kehakaalu tõusuni, mis tõstab vererõhku, suurendab halva ja vähendab hea kolesterooli sisaldust veres.
 
Metaboolne sündroom
Seisundit, kus inimesel on ülekaal, kõrgenenud vererõhk, veresuhkru liig kõrge tase või piiripealne kolesteroolitase, aga ei ole veel välja kujunenud südame- ja veresoonkonnahaigust või diabeeti, nimetatakse metaboolseks sündroomiks. Uuringutele tuginedes on suhkur olulisim metaboolse sündroomi tekitaja. Rafineeritud suhkru kahjulikkust südametervisele võib võrrelda küllastunud rasvhapete kahjulikkusega.
 
Liigne ja kestev lisatud suhkrute ülemääramine tarbimine tõstab triglütseriidide sisaldust veres (veresoone seinas naaste tekitav komponent), vererõhku ja kusihappe taset, viimane omakorda kergitab vererõhku ja kahjustab arterite seina, kutsudes esile varajase ateroskleroosi.
 
Alkohoolsed joogid on suhkrurikkad
Alkoholitarvitamine ja liigne lisatud suhkrute tarbimine toiduga annab organismile ülemäärase koormuse. Maks peab hakkama saama alkoholi neutraliseerimisega, glükoosi töötlemisega ja täitma ka oma teisi kohustusi.
 
Üks surmajuhtum viiest on seotud rasvumisega
Lisatud suhkruga toodete suures koguses ja sagedane tarbimine võib viia ülekaalu ja rasvumiseni. Ülekaal on mitmete haiguste oluline riskitegur: südamehaigused, suhkrutõbi, liigesehaigused, vähkkasvajad. Ainuüksi fakt, et üks surmajuhtum viiest on seotud rasvumisega, võiks anda põhjust kaaluda, kas võtta poeriiulist limonaadi- või mahlajoogipudel, koogikeste või kommikarp, lisada kohvile või teele kuhjaga suhkrut.
 
Tarbime rohkem kui kulutame
USA-s oli aastal 1970 täiskasvanu keskmine päevakaloraaž 2169 kcal, aastal 2009 juba 2594 kcal - pea 20% energialisa. Sarnane hüpe sai teoks Eestiski eelmise sajandi lõpukümnenditest. Tihe ajakava justkui õigustab autoga trepist-treppi käitumismudelit. Füüsilist pingutust nõudvate kodutööde hulk on muutunud olematuks, tervisetreeningule saab minna alati homme. Ja nii tarbivad paljud inimesed päevas rohkem energiat, kui suudavad kulutada.
 
Viska poes pilk toidu etiketile
Üllatuseks võib leida, et mõne toote puhul on lisatud suhkrute sisaldus nii suur, et jätkub mitmeks päevaks. 10 teelusikat ehk 50 g lisatud suhkruid on 2000 kcal päevase energiavajadusega täiskasvanule soovitatav päevane kogus. Euroopa Liidu riikides on keskmine suhkrutarbimine 50 kg aastas, mis teeb päevaseks tarbitud koguseks 137 grammi. 
 
Poest on vahel üsna raske leida tooteid, millesse ei ole suhkruid lisatud. Oluline on vaadata etiketilt, milline on süsivesikute hulk ja palju sellest moodustavad suhkrud. Parem on maiustamiseks valida puuvilju, aga ettevaatust kuivatatutega: sageli on ka neile lisatud suhkruid.
 
Lisatud suhkrud on peidus valmistoitudes, mida ei oska kahtlustadagi: salatikastmed, toorsalatid, piimatooted, mõned leivad jne.
 
Tervise seisukohalt tuleks süüa mitmekesiselt ja tasakaalustatult ning mitte liialdada lisatud suhkrutega. See võib tõsta kehakaalu, koormata ja kahjustada meie südant ja veresooni. Südame tõeline magus elu peitub regulaarses kehalises treeningus, piisavas uneajas, mittesuitsetamises ja tervislikus toitumises.
 
Terve südame näitajad
  • Pulss rahuolekus 80 lööki/min
  • Vererõhk alla 130 / 85 mm Hg
  • Kolesterool alla 5,0 mmol/l
  • Veresuhkur alla 5,0 mmol/l
  • Vööümbermõõt naistel alla 88 cm, meestel all 102 cm
Margus Viigimaa
Südamearst