Vaatamisväärsused

 

Saue mõis

Saue mõisa on haldusterritooriumina esmamainitud 1536. aastal, kui Tallinna komtuur Remmert von Scharenberg omandas Harku lähistel asuva Saue mõisa.

Praeguse barokkstiilis mõisaansambli on aastatel 1774-1792 rajanud toonane mõisaomanik Friedrich Hermann von Fersen, kes paiga 1786. aastal enda nime järgi Friedrichshofiks nimetas.

Mõisa härrastemaja arhitekt on Jenast pärit Johann Schultz, kelle käe all on valminud Toompea loss Tallinnas.

Mõisasaalide dekoreerimisel on kasutatud palju stukkdekoori ning kõrgetasemelist tisleritööd.
Mõisa juurde kuulub samal ajajärgul rajatud looduslikus stiilis mõisapark.

Aadress: Pärnasalu 38
Telefon 679 0888


Saue tammik

Euroopa põhjapoolseima loodusliku tammiku vanimate puude vanuseks loetakse umbes 400 aastat. Paesel pinnal sirguvate puude tüved on jändrikud, koor krobeline ja oksad puseriti. Tammiku liigirikas alusmets on soodne pesitsuspaik mitmetele metsalindudele.

Üsna tammiku servas, Vana-Keila maantee veeres Saue vabakiriku läheduses sirgub tamm, mille oksad on omavahel ristikujuliselt kokku kasvanud. Kohalikud inimesed tunnevad seda puud loodusliku altari nime all. Veel leiab huviline tammikust sajanditaguse lubjaaugu, 1930-te noorte armunute meelispaigana teadaoleva Armastuse kivi ja muudki põnevat. 

Jaanituleplats
Jaanituleplatsil (algse nimetusega Kaitseliidu plats) on Saue suvised tähtsündmused ja peod aset leidnud alates 1926. aastast. Siin võeti vastu Võidupüha paraade, süüdati jaanilõkkeid, lauldi ja tantsiti, toimusid erinevad spordivõistlused ja seltside suvepäevad.

1950-tel aastatel seltsitegevus platsil soikus. Uuesti asuti Jaanituleplatsil toimetama 1988. aastal, kui kohalike elanike eestvõttel korrastati ümbrus ja taastati Võidupüha tähistamise traditsioon. Maa-ala tagastati Kaitseliidule, kes selle tasuta Saue linnale kasutada andis.

Jaanituleplatsil toimuvad paljud Saue linna suvised üritused: laulu- ja tantsupidu Saue Sõlg, Saue laste- ja noortepäev, jaanipäev, linna sünnipäev.

Aadress: Vana-Keila mnt 3c, Saue